Kuidas kasutada ChatGPT’d disainiprotsessis?

Kasuta kiirmenüüd:

Mis on ChatGPT?

Kui kuuled sõna “ChatGPT” esimest korda, siis tegu on põhimõtteliselt sinu uue assistendiga. Loe edasi ja saa teada kuidas seda võimsat tööriista oma töö lihtsustamiseks ära kasutada.

Eelnevalt on laineid löönud sellised tööriistad nagu näiteks Dall-E-2, Stable Diffusion ja MidJourney, mis on uskumatult efektiivsed erinevate piltide genereerimisel. Nende tööriistade areng tähendab, et peatselt on välja kujunemas täiesti uus valdkond: Tehisintellekti (AI) abiga loodud disain. Ja just seda eesmärki ChatGPT täidabki. See on vaikselt välja kujunemas päriselt arenenud funktsiooniks kellelt võid küsida ükskõik mis küsimusi või saata käsklusi, mis realiseeruvad kõigest paari sekundiga.

ChatGPT (Chat Generative Pre-trained Transformer) on tööriist mida on võimalik kasutada pea igas valdkonnas. See on üles ehitatud loomuliku keele töötlemise (NLP – natural language processing) mudeli peale, mis on treenib end iga käsklusega aina paremaks. See tähendab seda, et ChatGPT võib genereerida “nagu oleks inimese poolt vastatud” vastuseid kasutaja sisendile erinevates kontekstides.

Kuid mida tahan rõhutada, on see, et see võib muuta ka seda kuidas sa disainid.

Miks peaksid disainerid AI-tööriistadele tähelepanu pöörama?

Tehisintellekti (AI) abiga loodud disain annab tõuke disainivaldkonna tulevikule. Paneme korra konteksti selle kuivõrd kiiresti inimesed sellele tööriistale reageerisid.

ChatGPT platvormi hakkas kasutama 1,000,000 inimest kõigest 5 päevaga. Panen sellega võrdluseks ühed teised kõige populaarsemad brändid ja platvormid keda me kõik pea igapäevaselt tarbime.

Aeg mis kulus 1,000,000 (miljoni) kasutaja saamiseks:

  • Netflix – 3.5 aastat
  • Airbnb – 2.5 aastat
  • Twitter – 2 aastat
  • Facebook – 10 kuud
  • Spotify – 5 kuud
  • Instagram – 2.5 kuud
  • iPhone – 74 päeva
  • ChatGPT – 5 päeva

Allikas (Statista 2023).

Minu jaoks näitab see meeletu kasv seda kui suur vajadus meil tegelikult sellise tööriista järgi on. Ja disainerid on olnud ühed esimesed kes selle tööriista kasutusele võtsid.

“Kõik mida on võimalik automatiseerida, see saab ka automatiseeritud.”

– Robert Cannon

AI-põhised tööriistad ei muuda ainult sinu tööprotsessi lihtsamaks, vaid ka kiirendavad sinu töö tootmiskiirust. Näiteks kui oled graafiline disainer, siis ChatGPT saab aidata sul näiteks kliendiprojekti jaoks ideid paremini läbi mõelda, neist ühtse terviku luua ja aidata ka disainiprobleemide lahendamisega. See tööriist on tulnud, et jääda.

UI-põhised käskluste näited mida saad koheselt kasutada:

Vaatame lähemalt kuidas ChatGPT’sse käsklusi sisestada ja temaga “suhelda”:

NB! Soovitan hetkel sisestada käsklusi inglise keeles, kuna ChatGPT kasutab erinevaid tõlketööriistu, siis vahepeal võib juhtuda, et eestikeelse käskluse puhul ei saa ta päris täpselt aru mida sa täpselt tahta võid.

1. Kirjutamine ehk paluda ChatGPT’l kirjutada blogipostitusi, sisutekste vms.

See on kõige populaarsem ja kõige lihtsam töökäsklus, millega ChatGPT suurepäraselt hakkama saab. ChatGPT suudab tuvastada ka kirjavigu samamoodi nagu Grammarly ja kirjutada loovaid vastuseid kui neid küsitakse. Võid näiteks kirjutada: “Kirjuta mulle_______” ja seejärel genereerib ta vastavalt sellele sisu.

Näited kirjutamise käsklustest:

  • Kirjuta palun e-poe avalehele ideetekst (copywriting).
  • Kirjuta mulle palun blogipostitus teemal “Bränding vs. turundus“.

2. Otsimine ehk paluda ChatGPT’l otsida vastuseid sinu poolt sisestatud küsimustele

Enne ChatGPT’d tuli alati mingit teemat guugeldada, et selle kohta rohkem infot saada. Nüüd on sul võimalik mõne sekundiga küsitava teema kohta teada saada. Näiteks “Millised on parimad veebidisaini põhitõed?” sisestades ilmub vastus, mis võtab kokku, kuidas konkreetse konteksti jaoks kõige paremini kujundada.

Näited otsimise käsklustest:

  • Millised on peamised probleemid mobiilivaadetele disainides?
  • Millised disaini põhitõed kehtivad siis kui disainida näiteks taksorakendust?

AGA ÜKS HOIATUS! Kuna ChatGPT on alles niivõrd lapsekingades, siis ta võib väljastada valesid fakte ja vale vastust on pea võimatu märgata, kuna tema keelekasutus on tihtipeale väga veenev ja loomulik. Kui tegu on mingi väga teadusliku teemaga, siis antud kontekstis kaalu pigem Google’i kasutamist faktide leidmiseks; ära usu kõike mida ta genereerida võib.

3. Uurimistöö ehk paluda ChatGPT’l teha uurimistööd teatud küsimuste raames

ChatGPT on hetkel planeedi kiireim uurimistöö tööriist. See on eriti hea näiteks üldteadmiste kirjeldamiseks – “Mis on disaini põhitõed?” Selle küsimuse põhjal kirjeldab ChatGPT üldiseid põhitõdesid mida disainides järgida.

“Mis on disaini põhitõed?”

4. Genereerimine ehk lasta ChatGPT’l genereerida wireframe’e, SVG’sid ja muid koodijuppe

Chat GPT piirdub praegu tekstvastustega, kuid on siiski väga loominguline. Võid paluda tal luua wireframe’e, SVG’sid ja muid koodijuppe. Vajad kõigest õigesti sõnastatud käsklust ja konteksti. Kui soovid genereerida AI (tehisintellekti) poolt loodavat kunsti, siis üks võimalus ongi lasta ChatGPT’l genereerida tekstikäsklus, mille hiljem sisestad siis näiteks DALL-E-2‘e.

Näited genereerimise käsklustest:

  • Palun loo wireframe joogarakenduse (äpi) jaoks.
  • Kirjuta mulle kood, et saaksin luua UX portfoolio veebilehe

5. Analüüs ehk lase ChatGPT’l analüüsida andmeid ja luua sellest kokkuvõtteid

ChatGPT on võimelime tegema ka põhjalikku analüüsi vastavalt andmetele mille kohta soovid statistikat. Populaarne analüüsitööriist Sprig võtab sentimentanalüüsi eest tasu, kuid ChatGPT teeb seda täiesti tasuta.

Näited analüüsimise käsklustest:

  • Analüüsi palun selle küsitluse tulemusi: [sisesta siia tulemused]
  • Tee palun sentimentanalüüs nendele intervjuu vastustele: [sisesta siia tulemused]

6. Kontrollimine ehk lasta ChatGPT’l kontrollida koodijadade õigsust ja efektiivsust

Isiklikult kasutan mina koodide genereerimist ja kontrollimist ChatGPT puhul kõige rohkem, pea igapäevaselt. Mul on kliendiprojektide puhul tihtipeale vaja kontrollida tohutuid koodijadasid ja teha kindlaks iga väiksemgi pisiviga, mis võib vastasel juhul veebilehe kokku jooksutada. ChatGPT aitabki mul just seda teha.

Näide kontrollimise käsklusest:

  • Sisesta siia oma küsimus nt: “Palun lisa sellele koodile juurde [sisesta siia funktsioon mida tahad lisada]”
Minu enda ingliskeelne näide päris klienditöö projektist

Koodi kirjutamine koos ChatGPT abiga

Üks peamisi eeliseid mida koodi kirjutamine, koos ChatGPT abiga, annab on see, et see säästab märkimisväärselt arendajate aega, aitab koodi hoida vigadevaba ja vajadusel aitab juurde lisada keerukamaid funktsioone, mille manuaalselt lisamine võtaks arendajal mitu korda rohkem aega või kui ta ei oska seda funktsiooni ise veel kirjutada, siis läheks tal aega selle õppimiseks.

Nagu eelnevalt mainisin, kasutan mina seda osa ChatGPT’st kõige rohkem ja tänu sellele olen ma isegi juurde õppinud erinevaid teadmisi CSS, HTML, JavaScript ja Python programmeerimiskeelte kohta. Lisaks on minu kliendiprojektide valmimisaeg muutunud kiiremaks, kuna saan keerukate probleemide puhul ChatGPT käest abi küsida.

Probleemid ChatGPT’ga

Kasutatavus ja võimsus. ChatGPT on pärast populaarseks saamist pidanud rinda pista kasutajate massiivse hulgaga ühel ajahetkel ehk platvorm on pidevalt olnud ülekoormatud suure liikluse tõttu. Paljud uued kasutajad ei ole saanud kontosid luua ja neile on esimesel katsel ilmunud teade „ChatGPT is at maximum capacity”. Kui soovid praegu ChatGPT-ga ülekoormatud ajal ühendust võtta, siis võid lisada oma e-maili ootenimekirja, et saada märguanne kui vestlusrobot uuesti tööle hakkab. Ainus teine ​​lahendus on tulevases premium-paketis, mis väidetavalt maksab 20$/kuus.

Plagiaatlus koolitöödes. Mitmed kooliõpilased on juba vahele jäänud ChatGPT kasutamisega esseedes, kirjandites ja isegi kontrolltöödes. Furmani Ülikooli filosoofia assistent Darren Hick rääkis hiljuti New York Post’iga õpilase tabamisest kes kasutas vestlusrobotit, et koostada 500-sõnaline essee mis oli muidu määratud koduseks ülesandeks. Esseed lugedes jäi õpetajale mulje nagu oleks selle kirjutanud „väga tark 12. klassi laps” või keegi kirjutama õppiv inimene kellel pole oma stiil välja kujunenud. Ta lisas ka, et tehisintellekti õppimisvõime tõttu on see tõenäoliselt kuu ja aasta pärast palju targem, mis võib peatselt muuta plagiaatide tuvastamise palju raskemaks.

Korrektsus faktidega. Tal puuduvad põhilised matemaatilised oskused, võime vastata lihtsatele loogikaküsimustele ja tihtipeale vaidlustab isegi täiesti valesid fakte. Tehisintellekti looja, OpenAI, ise tunnistab ka selle probleemi olemasolu kirjutades et: “ChatGPT esitab mõnikord usutavalt kõlavaid, kuid valesid või mõttetuid vastuseid.” See faktide ja väljamõeldiste “esitlemine” on eriti ohtlik, kui tegemist on meditsiinialase informatsiooniga. Erinevalt teistest AI-tööriistadest, nagu Siri või Alexa, ei kasuta ChatGPT vastuste leidmiseks internetti. Selle asemel koostab ta lause sõna-sõnalt, valides enda treenituse põhjal välja kõige tõenäolisema “märgi”, mis peaks järgmisena tulema.

Teisisõnu jõuab ChatGPT vastuseni, tehes mitmeid oletusi mis on osa põhjusest, miks ta võib valede vastuste vastu vaielda nagu oleksid need täiesti tõesed.

Kokkuvõte

OpenAI uusima arenduse, ChatGPT’ga, kaasneb palju põnevust ja oskuste arenemist. OpenAI tunnistab, et ChatGPT võib anda kahjulikke ja kallutatud vastuseid, rääkimata selle võimest segada fakte väljamõeldisega. Sellise uue ja kiiresti areneva tehnoloogia puhul on raske ennustada mis täpselt saama hakkab. Nii et kuni selle ajani naudi ChatGPT kasutamist näiteks postituste või koodide genereerimisel, kuid hoidu pigem faktilistest teemadest, sest nendega võib ta veel korralikkult puusse panna.

0
    Ostukorv
    Ostukorv on tühiMine e-poodi